Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis
Analüüsime jääliustiku kulutava, kuhjava ja hävitava jõu mõju loodusele. Leiame eluorganismide kohastumised, mis aitavad jääaegade-jäävaheaegade vaheldumisega toime tulla.
Rühmatöö käigus saab selgeks Eesti looduse muutumine alates eelmise jääaja jääliustike sulamisest kuni tänapäevani ja vaatame ka pisut tulevikku. Uurime, kui palju on looduslike tingimuste ja koosluste muutused mõjutanud inimeste elu ning kui palju on inimene mõjutanud ümbritsevat keskkonda.
Õppeprogrammi käigus tutvutakse jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumise paratamatusega.
Rühma suurus: kuni 20 õpilast
Eesmärk:
* Osalejad saavad teada ja kinnistavad seniseid teadmisi järgmistel teemadel:
1) jääajad Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul;
2) viimase jääaja järgsed kliimamuutused Eesti aladel;
3) looduses toimunud muutuste iseloom, looduslike koosluste vaheldumised ja arengud pärast jääaega;
4) organismide kohastumused erinevate keskkonnatingimustega;
5) inimasustuse teke ja muutused Eestis;
6) põhjuslikud seosed nende teemade vahel.
* Osalejad saavad aktiivselt tegutsedes esinemiskogemusi ja arendavad koostööoskusi.
Vahendid:
* rühmatöö ülesannete lehed Oleme ise giidid igale osalejale;
* loosisildid erinevate ajastute (ja koosluste) dioraamide jagamiseks:
I – arktiline ja subarktiline tundra, II – varane jääajajärgne metsatundra, III -laialehised
metsad, IV- subboreaalne taiga (kuusikud), V- kultuurmaade areng, subatlantiline;
* kirjutusalused igale osalejale;
* mängu komplekt:
13 meetrine pesunöör, millel on tähistatud ajajoon, kus igale meetrile vastab 1000
aastat (1 cm=10 aastat); edasiarenduses võib see ka olla kujundatud ja trükitult
kokkurullitavale ja pestavale PVc ca 20 cm-le ribale (koos valitud maailma ajaloo
oluliste daatumite ja Eesti looduse ning inimasustuse arengu oluliste
vahemike/sündmustega), 40 pesupulka, 20-40 silti erinevate jääajajärgsete looduslike
ja inimesega seotud ajaloosündmuste nimetustega.
* soovitav lisamaterjal:
Paljundatud artikkel ”Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jääaega”
http://www.gi.ee/~veski/10064.pdf igale rühmale;
Õpik Gümnaasiumile “Eesti esiajalugu” – võiksid kaasa võtta need klassid, kellel see
on parajasti kasutuses.
Tegevused
Sissejuhatus – ca 10 minutit
Õpilased jagatakse sissejuhatavas osas (soovitavalt õppeklassis) nelja rühma. Tutvustatakse
programmi plaani, tegevuspiirkondi, ajakava ja ülesannet, mida minnakse tegema juba
näitusesaali. Igale rühmale loositakse üks kliimaperiood.
Jagatakse kirjutusalused, kirjutusvahendid, töölehed, abimaterjalid esitluse valmistamiseks
jms.
1. Arutelu jääaegade vaheldumise tsüklilisuse ja nende mõju ökoloogilise tasakaalu
muutustes Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul – ca 15 minutit
2. Oma rühma kliimaperioodiga seotud ekspositsiooni osaga tutvumine ja esitluste
ettevalmistus – ca 20 minutit
Iga rühm tutvub põhjalikumalt loosiga saadud kliimaperioodi väljapanekuga nii klaasi taga
kui ka kaasnevate lisamaterjalidega sahtlites ja seintes.
Rühmaliikmete vahel jagatakse rollid (kes tutvustab selle perioodi kliimat, iseloomulikku
taimestikku, loomastikku, Läänemere arenguperioodi, inimeste tulekut-olekut). Valmistutakse
tutvustama teistele rühmadele (ülejäänud klassile) ”giididena” oma lõiku näituselt.
Ettevalmistusel on abiks tööleht ja lisamaterjalid.
3. Esitlused ”Oleme ise giidid” – ca 30 minutit
Pärast rühmade ettevalmistusaega toimub rühmade giidiesitluste (perioodide tutvustuste)
kordamööda kuulamine dioraamide juures.
Programmi juhendaja korraldab sõna andmist rühmadele.
Kõigile tuletatakse ka enne esitlusi meelde, et tähelepanu/teadmiste kontroll on programmi
viimases osas.
Esitlused kokku ca 5x 8 minutit.
Kokkuvõttev mäng/võistlus ”Kogutud teadmised ajajoonele/pesunöörile!” – ca 15 min
Kokkuvõtteks võiks õppeklassis teha kõik koos pesunöörile või muule tähistust võimaldavale lindile (millele on märgitud ajajoon viimase 12000 aasta kohta 1000 aastaste vahedega) panna pesupulkadega ajaliselt sobivatesse kohtadesse silte ”Kasvasid pöögid”, ”Inimeste Pullisse kolimine”, ”Balti jääpaisjärv” ”Läänemeri oli soolane Litoriinameri”, ”Mutid ja siilid kolisid Saaremaale”, ”Sookilpkonn tundis end siinmail hästi” jne, mis teemast kokkuvõtte teeks.
Lisada võib ka maailmaajalugu puudutavaid sündmusi (mõned). Õpilased saavad teha koostööd ja kasutada oma kogutud giiditeadmisi. Rühmad võiksid loosiga saadud perioodi kohta koostada ise sildid, mis hiljem ära segatakse ja rühmadele jagatakse. Sildid võivad olla ka eelnevalt valmis tehtud. Õpilastele jääks siis õigetesse kohtadesse paigutamise ülesanne.
Variant II: teha samasugune võistluslik kokkuvõte kahes rühmas, kuhu kumbagi oleks kaasatud õpilased erinevatest esitlusrühmadest (rühmas oleks iga perioodi ”spetsialiste”). Sel juhul peab ka ajajoont ning silte-pesupulki olema topeltarv. Võistluse korral tuleks arvestada nii aega (mille eest saab mingid punktid), kui ka siltide paigutamise õigsust.
