Järv elukeskkonnana – uuringud parvelt
Õpime tundma järvede ja järveelustiku eripära, mõistma looduses toimivaid seoseid.
Õpime nägema järve enamana kui ainult veekoguna – veeressurss, toidubaas, energiaressurss, erinevad rekreatiivsed võimalused.
Rühma suurus: kuni 25 õpilast
NB! Kui on soov pärast parvesõitu külastada ka Jääaja Keskust, siis piletid on 50% soodsamad.
Vahendid:
Töölehed; Kirjutamisalused ning –vahendid; Kompass; Kaart; Mõõdunöör, raskus, Secchi ketas, taimekonks; Termomeetrid; Sond
Tegevused
Sissejuhatus, ca 10 min
Osalejatele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse tegevuskava. Korratakse üle veeohutuse peamised põhimõtted ning jagatakse päästevestid. Osalejad jagatakse rühmadesse.
Teema arendus, ca 70 min
Navigeerimine – Saadjärve kaldal või parvel, halva ilma korral õppeklassis. Töömeetodite ja töövahendite tutvustus. Tutvumine kompassi ja kaardiga, ilmakaarte määramine. Positsioneerime end Saadjärve ümbruse kaardil. Vaatluspunkti jõudmiseks asimuudi kindlaks määramine.
Siseveekogud – Siseveekogude jagunemine. Järvede toitumine, veevahetus, järvevee ringlus. Võrdlus merega.
Mõõtmised parvelt – mõõtmisvahendite ja töömeetodite tutvustamine. Andmete kogumine järvel. Vee temperatuuri mõõtmine, vee sügavuse ja läbipaistvuse mõõtmine.
Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmine erinevatelt sügavustelt hapnikuanalüsaatoriga.
Mõõtmistulemuste kandmine töölehele ning analüüs.
Taimede uurimine – veesiseste ning kaldavees kasvavate taimede uurimine ning määramistabeli abil määramine. Veesiseste taimede püüdmine järvest taimekonksu abil ning kaldavee taimede vaatlemine parvelt. Taimede tähtsus järves, seosed järves.
Kokkuvõte, ca 10 min
Kokkuvõtted tehakse parvel tagasiteel sadamasse. Kokkuvõtte käigus korratakse üle olulisemad õppepäeva käigus saadud teadmised.
